Avataanit avammullu nioqquteqarnermi kisitsisit
Annikitsuinnarmik Kalaallit Nunaanniit nioqqutissiortoqartarpoq aalisarnermi piniarnermillu tunisassiorneq eqqaassanngikkaanni. Avataaniit nioqqutit tamarluinnangajammik, angerlarsimaffinni, suliffeqarfinni, inunnik sullissiveqarfinni aningaasaliissutaasunilu atuinermi atorneqartarput.
Titartagaq 3.1. 2015-imi avataaniit nioqqutissat agguataarnerat
Najoqqutaq: Naatsorsueqqissaartarfik, kisitsisaataasivik – http://bank.stat.gl/IEN1SITC
Titartagaq 3.1-mi takuneqarsinnaapput avataaniit nioqqutit agguataarnerat. Nioqqutit annerusumik Danmark-imeersuupput 64 pct. missaaniillutik. Ava-taaniit nioqqutissat nunat allaneersut Danmark aqqutigaluguttaaq tikisinneqartarput. Avataaniit nioqqutit tabel 2-mi erseqqinnerusumik nunat agguataarneri takuneqarsinnaapput
Kalaallit Nunaat annerusumik aalisakkat qaleruallillu avammut nioqqutigisarai, taakku 94 pct-iupput. Ataasiinnaavallaamik avammut nioqquteqarnerup iluseqarnera nunani tamalaani akitigut ineriartorneq apeqqutaalluinnarpoq.
Titartagaq 3.2. 2015-imi avammut nioqqutit agguataarnerat
Najoqqutaq: Naatsorsueqqissaartarfik, kisitsisaataasivik – http://bank.stat.gl/IEN2SITC
2015-imi avammut nioqqutit 82 pct.-ii Danmarkimukarput. Avammut nioqqutaanerpaasut aalisagaq qalerualillu Danmarkimut pisarput, suliareqqinneqartarput avammullu nioqqutigeqqinneqartarlutik, pingaarnertut Japan Storbritannia-mullu ingerlateqqinneqartarput.
Titartagaq 3.3. Raajat qalipallit avammut nioqqutigineqartut annertussusaata ineriartorneri agguaqatigiissillugillu akii. 1988=100
Najoqqutaq: Naatsorsueqqissaartarfik, kisitsisaataasivik – http://bank.stat.gl/IENEXP
Titartagaq 3.4. Raajat qalipaajakkat avammut nioqqutigineqartut annertussusaata ineriartorneri agguaqatigiissillugillu akii. 1988=100
Najoqqutaq: Naatsorsueqqissaartarfik, kisitsisaataasivik – http://bank.stat.gl/IENEXP
Naleqqersuutip ineriartorneri, agguaqatigiissillugu kiilumut akia avammullu nioqutigisat annertussusaat raajat qalipallit qalipaqanngitsullut titartakkami 3.3-mi 3.4-milu takutinneqarput, 1988 aallaaviginneqarluni.
1989 kingorna raajat qalipallit akii 30 pct. angullugu appariangaatsiarsimapput. 1988-imiik annertussusaat 36 pct.-imik qaffariarsimavoq.
Raajat qalipaajakkat akiisa appariarnerat assigiiaarneruvoq pingaartumik 1990 kingorna. Island-imi raajanik akikitsunik Flemisk Cap-imi pisanik tuniniaanera peqqutaanerpaavoq, nunarsuarmi niuernermi akigititaasoq 1990-ikkut aallartinneranni appariartulermat. Akerlianilli 1988-imiik annertussusaat 26 pct.-imik qaffariarpoq